Laena mulle lauluhäält, Vanemuine

Anna-Mari Väli 145.b

Kui mõelda Tallinna Reaalkoolile, tulevad ilmselt esimese hooga pähe matemaatikaülesanded, lõputud füüsikatunnid, olümpiaadid ja kontrolltööd. Eks alguses võibki Reaal selline tunduda, kuni kuuled koridorist korraga mitmekümne inimese kaunist häält. Harmooniat on kuulda klassist 107, kus õpilased istuvad ridades, laulikud käes, ja klaveri taga on muusikaõpetaja, seletamas koorile midagi dünaamikast ja fraseerimisest.

Nii palju koore

Reaalkoolis tegutseb praegu kokku seitse koori. Kui keegi arvaks, et Reaalkoolis tegeletakse ainult numbritega, siis needsamad seitse koori peaks ta kindlasti ümber veenma. Reaalis saab laulmisega alustada väga noorelt ning sellega saab tegeleda kuni gümnaasiumi lõpuni. Nooremad lauljad laulavad meil 1. klassi ja 2.–4. klassi mudilaskoorides ning 1. klassi ja 2.–6. klassi poistekoorides, vanemaks saades lauldakse 5.–9. klassi lastekooris, 4.–9. klassi Kooristuudio tütarlastekooris ja gümnaasiumi segakooris. Võib üsna kindlalt väita, et kui koolimajas tundub mingil hetkel väga vaikne, siis tõenäoliselt ei ole lihtsalt veel õigele koridorile jõutud.

Koorilaul on Reaalkoolis palju enamat kui lihtsalt muusikatundide pikendus, see on osa meie traditsioonidest ja koolielust. Koorides õpitakse peale koos laulmise veel üksteist kuulama, enesekindlalt laval olema, koostööd tegema ja vahel ka seda, kuidas mitmekümne inimesega õigel ajal õigesse kohta jõuda. Kooris laulmine käib lauljaga suureks kasvades kaasas – mõni alustab mudilaskoorist, liigub edasi lastekoori või Kooristuudiosse ning võib lõpuks leida end gümnaasiumi segakoorist. Mõni teine tuleb koori hiljem, avastades alles viiendas või kuuendas klassis, et laulmine on tegelikult päris tore. Teistele jõuab koorivaim kohale pärast seda, kui sõber kutsub kord proovi kaasa ning võib juhtuda, et sellest ühest korrast saab hoopis mitu aastat. Koor on koht, kus eri vanustes eri klassidest inimesed segunevad, leitakse sõpru terveks eluks ning ollakse nagu suur pere, kus kõik oskavad helistikku jäädes sünnipäevalaulu laulda. Kõik meie koorid osalevad nii kooli pidulikel sündmustel, jõulu- ja kevadkontsertidel, laulupidudel kui ka vahetevahel koorikonkurssidel ja festivalidel. Kõige selle keskel on lastekoor ja Kooristuudio tütarlastekoor, kaks kollektiivi, millest tasub rääkida pikemalt. Nimelt on selle õppeaasta kevadel Kooristuudio 20. juubel ning selle puhul on meil plaanis erinevaid huvitavaid juubeliaastaga seotud esinemisi ja projekte. Juba 14. novembril on tulemas kooli sünnipäevaga seotud kontsertaktus Salme kultuurikeskuses. Avalooks on Henry Laksi kirjutatud lugu „Ilmaratas“, millega astuvad lavale koos lastekoori, Kooristuudio tütarlastekoori ja löökpillidega ka Kooristuudio vilistlased, täites lava nii nooremate kui ka vanemate lauljatega.

Nunnadest varesteni

Kooristuudio tütarlastekooril on Reaalkooli koorielus eriline koht. Kui lastekooris toimub pigem korralikus kooriasetuses laulude laulmine, siis Kooristuudio puhul tuleb arvestada, et kuigi tegemist on lauljate arvu poolest väiksema kollektiiviga, siis esinemised ja projektid on suuremad. Hea näide on 2022. aastal valminud lavastus Richard Rodgersi muusikalist „Helisev muusika“, mille lavastaja ja muusikaline juht oli Marie Roos (vil!127). Muusikali ettevalmistamine oli suurem ettevõtmine kui lihtsalt neljapäeval pärast kooli kokku saamine ja koolipäevast väsinud häälega laulmine. Selleks, et muusikal õnnestuks, tehti proove terve suvi ja laulmisesse pandi kogu süda ja korralikult oma vaba aega. Kui tavalises kooriproovis mõtled, kuidas noodid ikka puhtana hoida, siis muusikali puhul pead mõtlema ka sellele, kuhu liigud, mida teeb ülejäänud koor, mida teeb laval olev solist, millal tuleb järgmine stseen ja loomulikult pead seda kõike meeles pidades samal ajal ka laulma. Projekt oli mahukas, aga muusikali saatis suur edu, kontserdid olid välja müüdud ja publikule väga meeldis.

Peale koduste kontsertide ja mööda Eestit ringi rändamise on Kooristuudio aastate jooksul käinud mitmetel konkurssidel ka välismaal: külastatud riikide hulgas on olnud Hispaania, Itaalia, Kreeka, Poola ja Tšehhi. Sellised reisid on olnud meil väga edukad, näiteks 2017. aastal saavutas Kooristuudio tütarlastekoor Hispaanias Canta al Mar konkursil lastekooride kategoorias kulddiplomi ja esimese koha . Rahvamuusika kategoorias saadi kulddiplom ja teine koht ning koorijuht Heli Roos pälvis parima dirigendi tiitli. Konkursil esitati muu hulgas Felix Mendelssohni „Veni Domine“, Veljo Tormise „Vares, vaga linnukene“, Kadri Voorandi „Õnn ei tule pikutades“ ja Rasmus Puuri „Maa, mida armastan“. See nimekiri ütleb tegelikult üsna palju Reaalkooli kooride repertuaari kohta. Ühel hetkel võib laulda eesti rahvamuusikast inspireeritud teost, teisel hetkel ladinakeelset vaimulikku muusik at n ing seejä rel võib koor kehastuda kasvõi vareseks, nagu 2025. aasta suvel, mil osalesime Veljo Tormise 95. sünniaastapäeva konkursil Tormise lauluga „Vares, vaga linnukene“.

Meenutusi laulupeost

Kooridega on käidud ka laulupidudel ja plaanime osa leda samuti 2028. aasta laulupeol. Tulevane laulupidu on ainulaadne, sest seekord toimuvad üldlaulupidu ja noorte laulupidu samal aastal. Kui on üks asi, mis paneb laulja elu lõpuni kooris käima, siis on see laulukaare all koos mitmekümne tuhande inimesega koos laulmine. Laulupeod on alati nii seiklus kui ka väljakutse: pidupäeval on ette tulnud hetki, mil ümberringi on nii palju inimesi, et rahvasummast oma koori üles leidmine osutub parajaks pähkliks. Läbi vihmase ilma, mis on kujunenud traditsiooniks, ja mudase maapinna supijärjekorra leidmine on justkui omaette orienteerumisvõistlus.

Laulupidu on aeg, kus eestlased väljuvad oma külmast ja isepäi hoidvast kestast, inimesed laulavad-tantsivad peale laulukaare ja Kalevi staadioni ka tänavatel ja isegi bussides. Mäletan, kuidas peatuses istudes sõitis mööda buss, kust oli kuulda ühte meeskoori laulmas Karl August Hermanni „Kungla rahvast“. Kuigi minu buss see ei olnud, laulsin uste avanedes sõpradega kaasa ning jäime seda ümisema ka veel pärast bussi peatusest lahkumist.

Uhkel rongkäigul vanalinna äärest laulupeole marssimine, samal ajal lauldes tuntud laule, pani meid peaaegu unustama, et vihma kallas nagu oavarrest. Näha ei olnud ühtegi kortsus kulmu või tuima pilku, vastupidi olid kõigil näod naerul. Kui jõudsime rongkäiguga lauluväljakule ja kõik koorid olid ennast laulukaare alla pressinud, jälgisime pingsalt laulupeotuld liikumas laulukaare eest tuletorni tippu. Ning äkki oligi jõudnud kohale see hetk, kui tuletorni tipust oli kuulda tromboonikvartetti mängimas Mihkel Lüdigi „Koidu“ esimesi akorde ja dirigendipuldis seisev Raul Talmar tõstis käed ja näitas suure ühendkoori sisse. Tuhanded hääled segunesid ja põimusid, tekitades imekauneid harmooniaid. Lauldes imbus iga Friedrich Kuhlbarsi kirjutatud laulusõna meile sügavale südamesse, ter ve laululava õhkas rõõmust ja isamaarmastusest.

Tule laulma!

Kui oled põhikooli õpilane, kelles on lauluarmastus peidus juba ammu, või tundsid artiklit lugedes uut huvi tärkamas, siis meie lastekoor väga ootab kõiki uusi lauljaid! Kui pead viisi eriti hästi ja soovid veel rohkem laulda ning muudel ägedatel projektidel osaleda, oled oodatud ühinema ka Kooristuudio tütarlastekooriga! Juba sellel aastal on meil plaanis palju huvitavaid esinemisi ning kuna plaanime osaleda ka järgmisel kooliaastal toimuval laulupeol, siis võin garanteerida, et igav ei hakka!

Koor on koht, kuhu tulevad inimesed kokku, et nautida koos muusika ilu ja üksteise seltskonda. Esinemised, proovid ja enesekindlalt laulmine võivad alguses tunduda rasked, kuid lõpuks on kõik seda väärt, sest momendil, kui vaikusest sünnib muusika, unustad kõik oma mured ja tunned vaid rõõmu.

Registreerimise kohta rohkem infot: huvikool.reaal.ee