Kuidas elad, 140?
Vaikseks jäänud pudruhommikud ja garderoobist kadunud jalgpallivärav… 140. lend on edukalt in corpore oma kodinad Harju 11-lt kokku pakkinud ja end mugavalt uutes loengusaalides või telkmantlite all sisse seadnud. Püüdsime kinni ampluaa ehedatest 140. lennu vilistlastest, kes lahkelt oma uutest tegemistest pajatasid.
Andre Viitamees, õigusteadus, Paris 1 Panthéon-Sorbonne
Saskia Põldmaa, füüsika, kõrvalt ka matemaatika ja arvutiteadus, Massachusettsi Tehnoloogiainstituut USA-s
Dominik Lukas Pullisaar, arstiteadus, Tartu Ülikool
Matilda Manju Mody ja Kadri-Liis Alber, matemaatiline statistika, Tartu Ülikool
Sigrid Anton, arhitektuur ja linnaplaneerimine, Eesti Kunstiakadeemia
Kuidas jõudsid oma erialani?
Andre: Olen juba 6. klassist saadik olnud huvitatud õigusteadusest ja tahan kindlasti ka töötada selles valdkonnas.
Saskia: Minu kooliaja läbivaks jooneks olid füüsikaolümpiaadid. Nende kõrvalt tegelesin mitu aastat ka füüsikateemalise uurimistööga. Seetõttu erialavalik ei olnud minu jaoks sugugi keeruline, kuna olin juba põhikoolis aru saanud, et tahan jätkata just füüsikaga.
Dominik: Läksin arstiteadusesse mitme põhjuse pärast: hea töökindlus, hea palk ja nii edasi. Peamiselt aga ikka sellepärast, et arstiteadus ja meditsiinivaldkond, eriti kirurgia, pakub mulle palju huvi.
Manju ja Kadri: Tartu kui tudengilinn oli meie mõlema esimene valik. Valisime selle eriala, sest peale õpinguid on võimalik töötada väga erinevates valdkondades ehk me ei õpi ainult ühte kindlat ametit.
Sigrid: Mind on arhitektuur juba väga kaua huvitanud. Kolmandas klassis, kui küsiti: „Kelleks sa suurena tahad saada?“ mõtlesin, et mulle meeldib nii matemaatika kui ka kunst ning ma otsustasin, et nende kahe kesktee on arhitektuur. Sellest ajast peale on see olnud enam-vähem ainus valdkond, mida olen kaalunud.
Millised kogemused Reaalkoolist on sind erialavalikul mõjutanud? Kas saad kedagi oma suunanäitajaks pidada?
Andre: Arvan, et Reaalkool ei mänginud iseenesest eriti suurt rolli minu erialavalikul, kuid sain siit maailmatasemel keskhariduse, millega on võimalik jätkata ükskõik millises tippülikoolis. Konkreetselt õigusinimestest võiksin inspiratsiooniallikaks nimetada Daniel Kaasiku ning meie seast hiljuti lahkunud professor Tanel Kerikmäe, kelle juhendamisel kirjutasin oma UT.
Saskia: Mind mõjutas kõige rohkem Mart Kuurme, kellega ma kohtusin esimest korda kooli astronoomiaringis. Tema inspireeriva õpetamisviisi läbi jõudsingi astronoomia, ning hiljem füüsikani.
Dominik: Reaalkool pole erialavalikul mind väga ühelgi moel mõjutanud, pigem käisin ise töövarjuks ja vaatasin, millised karjäärivõimalused tunduvad huvitavad. Reaal on andnud tugeva aluse, mis on märgatavalt õpinguid kergendanud. Näiteks on mul tänu Truuväärti sõnade töödele praegu anatoomias lihtsam lugematuid luude osi ladina keeles meelde jätta. Veel on Reaalist niivõrd suur teadmistepagas all, et meditsiinilise keemia, bioloogia ja biofüüsika tunnid tunduvad praegu lausa mõttetuna, kuna ma ei õpi suurt midagi juurde.
Manju ja Kadri: Andres Taltsi tunnid aitasid meil mõista, et matemaatika pole ainult valemites kinni ja õppisime iseseisvalt probleemidele lahendusi leidma.
Sigrid: Kuna ma olin juba enne Reaalkooli tulemist arhitektuurist huvitatud, siis see otseselt erialavalikut ei mõjutanud, aga näiteks nii minu loov- kui ka uurimistöö olid mõlemad arhitektuuriteemalised ning nende kaudu ma avastasingi, kui väga see valdkond mind tõesti huvitab.
Kuidas nägi välja ülikooli kandideerimise protsess?
Andre: EL-i kodanikud kandideerivad Prantsusmaa ülikoolidesse läbi platvormi Parcoursup. Nõutav prantsuse keele tase on üldiselt B2 või C1. Ülikooli kandideerimisel on kõige olulisemad terve 11. klassi ning 12. klassi esimese poolaasta hinded. Samuti tuleb kirjutada lühike motivatsioonikiri. Kõige üllatavamaks pidasin asjaolu, et välismaalastest EL-i kodanikud on Prantsusmaal prioriteetsed: eestlasena on Pariisi ülikoolidesse tunduvalt lihtsam sisse saada kui provintslasest prantslasena!
Saskia: USA-sse kandideerimine on alati väga valulik protsess, sest seal mängivad suurimat rolli just kirjandid. Need pole sugugi sellised kirjandid, mida me keeletundides teeme, vaid pigem süvaanalüüsid oma lapsepõlve kohta – samas tuleb selle käigus end kuidagi lugejale ka maha müüa. Mul kulus ikka lugematuid tunde, et kirjandites sellisele ameerikalikule toonile pihta saada.
Dominik: Arstiteadusesse võetakse iga aasta vastu 186 inimest, pingerea tulemuse moodustab 20% akadeemiline test, 30% eesti keele riigieksam, 30% füüsika ja keemia erialaeksam ning 20% sisseastumisvestlus. Võrreldes teiste erialadega on arstiteadusesse sissesaamine ikka palju aeganõudvam. Enamikesse erialadesse Tartu Ülikoolis saab sisse eksami alusel või akadeemilise testi lävendi ületamisel, kuid arstiteadusel oli protsess ikka palju pikem.
Manju ja Kadri: Matemaatilisse statistikasse saab kandideerida eksamitulemustega, kuid me mõlemad saime sisse akadeemilise testi ja SAT-testi punktidega.
Sigrid: Minu erialale oli EKA-s katsed kolmel päeval ning vestlus. Igal päeval oli erinev ülesanne, mille lahendamiseks oli aega kuus tundi. Pidime tegema kaks erinevat maketti ja viimasel päeval oli joonistusülesanne. Vestlus seisnes peamiselt oma tööde selgitamises. Mind ennast üllatas see, kui väga ma katseid nautisin. Ülesanded olid toredalt mõtlemapanevad, aega oli piisavalt, et rahulikult katsetada ning mulle meeldis võrdlemisi rahulik õhkkond, mis seal oli.
Ülikool vs. gümnaasium - mis on sind üllatanud?
Andre: Minu jaoks on kõige suurem erinevus see, et ülikoolis õpid sa enda valitud eriala. Iga päev tunnen loengutes põnevust ja teadmistejanu, mida ma koolis ilmtingimata igas õppeaines ei tundnud. See on ka põhjus, miks soovitan kindlasti valida eriala, mille vastu on päriselt huvi.
Saskia: Suurim üllatus on ilmselt see, mis ressursid ja võimalused siin iga nurga peal ees ootavad. Ma tunnen, et õppida ja muid ettevõtmisi siin korda saata on lihtsalt nii palju lihtsam kui kuskil mujal, sest selleks on loodud ideaalne keskkond. Lisaks on siinne seltskond ka kordades ambitsioonikam ja positiivsem – sellest tekkiv you can do it atmosfäär aitab ka igasugustele tegemistele kaasa.
Dominik: Mul endal ei ole liiga suuri üllatusi võrreldes gümnaasiumiga olnud. Tundides kohalkäimist on oluliselt vähem, aga selle võrra peab kodus rohkem vaeva nägema. Kokkuvõttes on minu jaoks ülikoolis koormus väiksem kui Reaalkoolis.
Manju ja Kadri: Kuigi alguses tundub, et kooli kõrvalt on palju vaba aega, kulub suur osa sellest iseseisvale tööle. Kuid ärge muretsege, trenni ja peole jõuate ikka! Suurim kultuurišokk: tundides midagi eeldada ei või, kõike peab tõestama – ka seda, et 0 + x = x. Soovitame valida eriala, mida saab õppida Delta majas, sest võrreldes Harju 11-ga on see tõeline palee.
Sigrid: Minu arvates suurim muutus on minu tunniplaani hõredus. Enamasti on mul vaid 2 loengut/tundi päevas ning mul on mõnusalt vaba aega. Samas võib see muutuda, sest praegu oleme veel sissejuhatavas faasis ja tähtaegade periood tuleb kindlasti intensiivne. Samuti on veidi kultuurišokk olnud see, kuivõrd loovad on inimesed EKA-s. Juba lihtsalt majas ringi käimine ning seintel oleva kunsti ja teiste joonistavate või maalivate tudengite vaatamine tekitab tungi midagi luua.
Kuhupoole puhuvad õpingutejärgsed tuuled?
Andre: Plaanin jääda pärast bakalaureust Pariisi edasi, et teha magister õigusteaduses. Pärast seda kaalun Prantsuse kodakondsuse võtmist ja Bordeaux’s asuvasse kohtunike akadeemiasse astumist.
Saskia: Plaanin edasi minna magistri ja doktorantuuri rada pidi. Kui teised USA ülikoolid osutuvad samasuguseks kui MIT, jään kindlasti Ameerikasse. Kuhu täpsemalt, sõltub sellest, mis füüsika valdkonna ma valin.
Dominik: Pärast õpingute lõppu on praegu plaan minna residentuuri, näiteks kardiokirurgiasse või ortopeediasse. Kindlat suunitlust veel ei ole, aga kaldun pigem kirurgia poole.
Manju ja Kadri: Me kumbki hetkel veel ei tea, kuhu tee meid tulevikus viib – äkki finantsvaldkonda?
Sigrid: Pärast õpingute lõppu asun võib-olla tööle mõnda arhitektuuribüroosse, kuid kuna arhitektuuriõpe on viie aasta pikkune, siis on see veel kaugel ning palju võib muutuda.
Paar sooja soovi kaasvõitlejatele gümnaasiumis?
Andre: Võtke gümnaasiumist viimast, eriti 12. klassis. Kaaluge erinevaid võimalusi, mis teile avanevad – ma ei olnud 10. klassis isegi mõelnud välismaa ülikoolidele. Ja viimaks õppige keeli: igapäevaselt saab inglise keelega hakkama, aga emakeele rääkimine on tee inimese südamesse ;)
Saskia: Soovitan pea ees mingisse omaenda projekti sukelduda. Mitte ainult ei anna see elule särtsu juurde, vaid paljud inimesed leiavad seeläbi ka oma kutsumuse.
Dominik: Nautige gümnaasiumit, sest see läheb silmapilguga. Mulle ütlesid jumalad 10. klassi alguses sama asja ja ma sugugi ei uskunud neid, kuid lõpuks oli neil ikka tõsi taga. Ärge tehke UT-d ühe nädalaga otsast lõpuni.
Manju ja Kadri: Soovitame soojalt Tartut, sest siin ei hakka kunagi igav. Kuid seniks teile, gümnastistid, mõned soovitused: nautige tasuta lõunat ning hoidke klassivaimu kõrgel, sest ülikoolis on kursused palju suuremad ja ühtsustunnet on raskem luua. Reaalis loodud sõprussuhted jäävad teile kogu eluks. Õppige korralikult, aga ärge unustage ka lõbutseda!
Sigrid: Võtke gümnaasiumist viimast, hoidke oma klassi ja sõpru ning nautige koolivaheaegasid, mida on kahjuks ülikoolis harvemini.
KUHU LENDAS 140?
29 Kaitsevägi
2 Vaheaasta
51 Tartu Ülikool
11 TalTech
3 EKA
1 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
3 Eesti Maaülikool
1 Kaitseväe Akadeemia
1 Technische Universiteit Eindhoven
2 University of Twente
1 University of Edinburgh
1 Leiden University
2 Karlsruhe Institute of Technology
1 University College London (UCL)
1 RWTH Aachen
1 Massachusetts Institute of Technology
1 University of Groningen
1 Université Paris 1 Panthéon-Sorbonne
Johanna Paide vil!140
Kaisa Vaher vil!140