Kes süütas Lähis-Ida?

Helena Piho 143.b

Astrid Heleen Tõnisson 143.b

Lähis-Idas podisevad pinged ei ole tänapäeval kellelegi uudiseks. Pidevad konfliktid, varjatud vastasseis ja kriisid on kestnud üle 75 aasta, alates Iisraeli riigi loomisest 1948. aastal. Hiljuti on konflikt arenenud vastastikuseks „raketi-pingpongiks“, kus pihta ei saa ainult Iisrael ja Iraan, vaid ka ümbritsevad riigid.

Ajalooline taust

Lähis-Ida konfliktide tuumaks on läbi aegade olnud rahvuslikud erinevused ja võitlus territooriumi üle. Pärast 1979. aasta Iraani islamirevolutsiooni peavad Iraan ja Iisrael üksteise vastu vimma. Kulges kahepoolne konflikt, mille käigus korraldati salaoperatsioone, sihtmõrvu, sabotaaže ja muud sellist. Varjusõda tuli päevavalgele 2025. aasta suvel, kui Iisrael ja Iraan pommitasid teineteist esimest korda sõjalises mahus. Iisraeli eesmärk oli tabada Iraani tuumarajatisi ja pidurdada sealse tuumaprogrammi arengut. 12-päevane sõda ei kestnud õnneks kaua, kuid sellest jäi õhk pingetest veelgi tummisemaks kui enne.

2026. aasta sõja algus

Nüüd on aga mänguväljakule astunud ka Ameerika Ühendriigid eesotsas president Donald Trumpiga. 28. veebruaril alustasid Iisrael ja USA koordineeritud õhurünnakuid Iraani vastu, andes neile ise nimed operatsioon „Eepiline Raev“ ja „Möirgav Lõvi“. Iraan vastas koheselt, saates rakette ja droone Iisraeli ning USA sõjaväebaaside poole. Sõja esimestel tundidel näis Ameerikat saatvat edu. Rünnakute käigus hukati Iraani liider Ali Khamenei ning mitmed teised riigiametnikud. Iraani tänavatele kogunes ajatolla surma tähistama hulgaliselt inimesi. Meelt avaldasid aga ka režiimi poolehoidjad, hõigates tänavatel hüüdlauseid nagu „Surma Ameerikale!“.

Miks?

Sõja täpsed põhjused on hetkel hägused, kuid riikide tegevuse põhjal saab järeldusi teha. USA ja Iisrael ründasid Iraani tõenäoliselt eelkõige julgeolekukaalutlustel. Iraani tuumaprogramm on jõudnud tehnoloogiliselt väga kõrgele tasemele ja tuumapommi hankimine tekitab otsest ohtu ümbritsevatele riikidele ning võib käivitada tuumarelvade võidujooksu. Samuti on USA jaoks oluline kaitsta oma liitlast Iisraeli ning säilitada mõju Lähis-Idas, eriti strateegiliste kauba- ja naftateede üle.

Iraan käitub strateegiliselt, püüdes säilitada mõjuvõimu ja jätkata tuumaprogrammiga. Rünnates Ameerika Ühendriikide liitlaseid avaldab ta USA-le kaudset survet sõja lõpetamiseks. Konfliktil on ka oluline majanduslik mõõde: Hormuzi väina sulgemine ja naftatarne häirimine mõjutab globaalset majandust ning tõstab naftahindu, millest võivad kasu saada näiteks sanktsioonide all olevad riigid nagu Venemaa.

Mida tähendab see maailmale?

Tegelik olukord on ebaselge. USA presidendi sõnul on Iraan kohe alla andmas ning käivad intensiivsed läbirääkimised sõja lõpetamise tingimuste üle. Iraan seevastu eitab läbirääkimisi ning väidab, et sõditakse võiduka lõpuni. Ülejäänud maailma jaoks toob Iraani sõda kaasa aina suurenevaid pingeid. Kõige vahetumalt tunnetavad sõja mõju sama piirkonna riigid, näiteks Araabia Ühendemiraadid, Katar ja Kuveit. Peale USA baaside pommitamise on häiritud ka lennuliiklus, katkenud toodete eksport ning sisuliselt peatatud turism, mis on mitme selle piirkonna riigi oluline tuluallikas.

Sõda tuli USA-s avalikkusele üllatusena. Selle venimine ja ohvrite arvu pidev kasv on teinud sõjalise sekkumise ameeriklaste seas ebapopulaarseks ning vähendanud valitsuse usaldusväärsust, mis võib mõjuda negatiivselt vabariiklaste toetusele lähenevatel vahevalimistel. Uuringute põhjal toetab sõda vaid umbes kolmandik ameeriklastest. Suurimaks murekohaks on inimestele aga muidugi sõja majanduslik mõju. 27. märtsil teatas Iraan, et peatab kogu laevaliikluse Pärsia lahes olevas Hormuzi väinas, kust transporditakse 20% kogu maailma kütusest. See põhjustas kiireima kütusehindade tõusu kogu lähiajaloo konfliktide jooksul.

Mida tähendab see Eestile?

Eesti jääb küll sõjatandrist välja, kuid konflikti lööklained on meieni tunda. Kõige otsesemalt näeme mõju kõrgete kütusehindade kaudu, mistõttu tõusevad ka kaupade ja teenuste hinnad. Tuntakse ohtu ka julgeolekule. Ameerika reageeris valuliselt Lääne-Euroopa riikide vähesele toetusele, ähvardades lausa NATO-st välja astuda. Lisaks pidi koolivaheajaks puhkusele sõitnud paar tuhat kaasmaalast sõja esimese nädala lennuliikluse häirituse tõttu soojal maal lõksus olema.

Iraani ja Iisraeli-USA konflikt näitab, kui kiiresti võivad varjatud pinged üks hetk nagu kummipael plaksatada ja paiskuda laiaulatuslikuks sõjaks. Kuigi otsene lahingutegevus toimub Lähis-Idas , mõjutab see otseselt kogu maailma, alates majandusest lõpetades julgeolekuga. Küsimus on, kui kaugele see mõju veel ulatub.