Kas bakteril on hing?

Kui panna kokku maikuu, kaheksas tund ning aknaäärne koolipink, on tulemuseks unine mina ning küsimus „Kas bakteril on hing?“. Kui tal on hing, siis kas pooldumisel pooldub ka hing ning kõik edasised bakterid on poole hingega, siis neljandiku hingega ja nii edasi, kuni mitte kellelgi mitte ühtegi hinge enam ei ole? Hinged teatavasti poolduda ei saa. Seega neil kas pole hinge või see tekib kuskilt pooldumise käigus, mispuhul on mingi hetk üks bakter hingeta või ühes bakteris kaks hinge? Ma ei kirjuta, et anda edasi mingit vastust küsimusele, kas bakteril on hing, vaid et jagada enda seisukohta keeruliste teemade käsitlemisest.

Soovides määratleda kõiki objekte kas ühe või nullina mingil ettekujutataval skaalal, toome enda ellu mingit lihtsust ja mõistetavust. 1+1=2, ma ei lähe täna kalapäeval sööklasse ning sa kas oled süüdi või mitte. Need skaalad on puhtalt subjektiivsed, meie kui inimkonna poolt loodud ning paljudel igapäevastel toimingutel meile vägagi abiks. Inimene on alati mõelnud eeskätt binaarselt, isegi kui me teadlikult selle peale ei mõtle. Kui aga teemaks on mitme otsaga vorst ning eriti, kui otsi on rohkem kui kaks, ei soovita ma endal ega ka teistel alati kõike määratleda ühtede ja nullidena, vaid hoopis millegi vahepealsena.

Näeme, kuidas probleemid, mis on tekkinud kõike kindlatesse kategooriatesse ja klassidesse jaotamisel, on ühiskonnas laialdaselt levinud. Viimane suur uudis selle kohta oli oktoobri alguses Paavst Leo XIV poolt, kes ütles seoses USA uue immigratsioonipoliitikaga, et kõik, kes toetavad pro-life’i ehk abordikeeldu üldjuhul mingite eranditeta, ei saa toetada surmanuhtlust ega immigratsioonivastast poliitikat sellisel kujul nagu see praegu käimas on. See on sellegipoolest seisukoht, mille on omaks võtnud paljud ameeriklased. Vabariiklaste seas on surmanuhtluse poolt 82% inimesi, samas 77% vabariiklasi võtavad omaks terminit pro-life 2024. aasta seisuga. Pro-life’i kasutatakse üldjuhul sõnastuses, et igal inimesel on õigus elule, isegi kui sellega võib kaasneda kahju tekitamine emale. Hetkeseisuga on USA-s abort täielikult keelatud 12 osariigis, isegi kui rasedus võib tekitada vaimset ja füüsilist traumat emale, sealhulgas kaudset surma loote väärarengu puhul, või kui tegu on vägistamisohvriga. Surmanuhtlust saab taotleda esimese astme mõrva puhul 27 osariigis, kui tegu oli raskendatud mõrvaga. Neli osariiki kaaluvad määrata illegaalne abort mõrvaks, millest kolmes oleks sellisel juhul surmanuhtlus võimalik.

Umbes 20–30% üksikult sündinud inimestest on loote varajases arengustaadiumis olnud osa kaksikutest, kolmikutest või mitmikutest. On olnud raskusi selle täpse uurimisega, kuid üldjoontes arvatakse, et on võimalik mitme erineva viljastatud munaraku ühinemine väga varajases staadiumis.

Mõtiskledes bakteri hinge üle näeme, et ka inimese hinge küsimused on mitmetahulised. Ei tohiks arvata, et abort on vale sellepärast, et tegu on mõrvaga, kui me pole ise kindlad, millal määratleda inimest kui hingega olendit või millal on surmanuhtlus legaalne. Mõningates uskudes käsitletakse kahe hinge ühinemist, teoreetiliselt küll vaimset ühinemist abielu kujul, aga kuidas vaadata kahe hinge sõna otseses mõttes ühinemist? Eelnevad näited ei olnud mõeldud kellelgi ümber veenmiseks, vaid näitamaks, et meil ei pea alati olema kindlat vastust või definitsiooni. Vanemaks saades olen märganud aina rohkem teiste ja enda puhul, et argumenteeritakse asjade üle, mille kohta puuduvad meil endalgi mingid kindlad väljakujunenud arvamused või käsitletakse teemasid vaid mingi kindla nurga alt, määrates mingi fiktiivne skaala, mis ei pruugi alati sobitutagi.

Siia lõppu võib teha ka väikese reklaami Reaalkooli väitlusklubile, kus käimine on pannud mind paremini nägema teiste inimeste seisukohti, leidma valet väiteis, mis esitatud sulatõena ja nii edasi. Teisipäeviti, 17.30 ruumis 312.

Ralf Maapalu 142.c