Jõulud uues kuues: jõulupuu 2.0
Iris Hints 142.c & Kaisa Helena Luts 142.c
Aina lähenevate jõuludega seoses on päevakajaliseks muutunud teemad, nagu kui oluline on tuua tuppa päris jõulukuusk, kas oleks mõistlik soetada hoopis kunstkuusk või lasta oma loovus valla ja luua endale ise üks meeldejääv jõulupuu. Kuna just viimane variant on hea viis, kuidas millegi uue ja põneva kallal kätt proovida, oleme siia kokku kogunud mõned head soovitused, millest saab leida endale inspiratsiooni käesolevateks ja ka tulevasteks pühadeks.
Jõulupuu juured ehk kust kasvasid jõulud?
Uue ja vana vahel kontrasti loomiseks teeme alustuseks natukene juttu jõulupuude ajaloost. Tallinna keskväljakule püstitati esimene kuusk juba 1441. aastal. Kui eirata riialaste väiteid, võis see olla esimene linnaruumi püstitatud jõulupuu. Jõulukuuse traditsioon pärineb 16. sajandi Saksamaalt, kuid Eestis hakkas see levima alles 18. sajandil. Tol hetkel toodi kuusk tuppa vaid kirikuõpetajate ja mõisahärrade majapidamistes, kuid juba 19. sajandiks oli traditsioon nii laialdaselt levinud, et ka vaesemates majapidamistes võis jõulupuid helkimas näha.
Üldjuhul tuuakse kuusk tuppa enne jõulupühi, näiteks talvisel pööripäeval, 21. detsembril, või ka esimese jõulupüha hommikul. Kombekohaselt viiakse puu välja 6. jaanuaril, kolmekuningapäeval. Eesti nimetus jõuludele tuleneb muinasskandinaavia sõnast jul: iidne pidusöök, millega tähistati kesktalve. Tänapäeval kasutataksegi Skandinaavia piirkonnas seda sõna jõulude tähenduses.
Algselt kasutati kuuse kaunistamiseks käepäraseid asju, mis seondusid loodusega. Näiteks riputati kuusele käbisid, kuivatatud marju ja vilju, hiljem hakati kasutama käsitööehteid. Tänapäeval on muidugi populaarseks saanud mitmesugused masstoodanguna valminud kuuseehted.
Metsas ei kasva, köögis küll – piparkoogikuusk
Kui oled otsustanud, et soovid luua endale ise jõulupuu, kuid kardad, et ei leia sellele sobivat kohta ülejäänud aastaks, siis soovitame sul meisterdada oma piparkoogimaja kõrvale ka üks kaunis piparkoogikuusk, mille saab hiljem jälgi jätmata kõhtu viia.
Materjalide poolest pole palju vaja: piisab tavalisest toidupoest soetatud taignast. Kui on erilised pühad, soovitame kasutada lisanditega, näiteks apelsiniga, tainast, või kui on eriti hulljulge tuju, võib taigna lausa ise valmistada.
Puu valmistamine pole eriti keeruline. Vaja on teha umbes viisteist tähekujulist piparkooki, kusjuures iga järgmine piparkook kas kasvab või kahaneb suuruse poolest. Seejärel tuleb piparkoogid glasuuriga jõulupuuks kokku liimida, alustades suurimast.
Kuuse skelett liimitud, saab kaunistada puu endale meelepäraselt. Selleks soovitame eri värvi glasuure, aga ka komme ja muid kaunistusi nagu nonparellid või tuhksuhkur, et jäljendada värsket lund. Lõpptulemuseks vaatab vastu üks magusalt särav jõulupuu, mis kaotab ka kõige suuremad näljahädad ning täidab toa mõnusa piparkoogilõhnaga.
Jõulupuu inseneri moodi
Eriti kõnetab see jõulukuusk ilmselt just inseneeria õppesuuna õpilasi, kuid loomulikult on see kuusk mõeldud kõigile, kel vähegi huvi ehituse ja tööriistade kasutamise vastu. Oma kuuse disain tuleb hoolikalt läbi mõelda. Toome välja mõned abistavad küsimused, mida oleks hea endamisi kaaluda:
- Mis materjalidest kuuse valmistad ning mis tööriistu selleks vaja on?
- Kas kuusk on ruumiline või ühel tasandil?
- Kui suur võiks kuusk olla?
- Kas ja millega kuuske hiljem ehtida?
Julgustame lisama nagisid, siis on kaunistuste riputamine natukene lihtsam. Kaunistamiseks soovitame jõulutulesid ja erinevaid lampe ning tavapäraseid kuuseehteid. Kui on soov hoida metsast toodud jõulupuu meeleolu, on hea variant lisada puule mõned kuuseoksad ja/või käbid. Puu võib ka ära värvida, kasutades kas üht värvi või lausa tervet vikerkaart. Siin ei saa mööda panna mõttega „mida rohkem, seda uhkem“. Juhul, kui mõtted puuduvad või pea on kontrolltöödest nii väsinud, et aju töötab 0,5 megahertsi sekundis, pakume välja ühe insenerikuuse näite: valmistada jõulupuu riiulitest. Põhimõte on sama, mis piparkoogikuusel, ainult et piparkookide asemel on kasutusel puit: jõulupuu tuleks koostada erineva suurusega riiulitest, nii et allpool ripub suurim riiul ning ülal väikseim. Teine idee oleks meisterdada kuusk üksteise vastu toetavatest laudadest. Sellise disaini puhul saab siduda laudade vahele rippuma jõulutuled või nöörid, mille külge on omakorda võimalik riputada kuuseehteid. Selline jõulupuu ei vaja suurt ettevalmistust ning ka vajaminevate tööriistade arv on väiksem.
Mood garderoobist metsa
Kolmas, kõige innovatiivsem jõulupuu, tekitab ilmselt rõõmu just moehuvilistes. Nimelt on tegu riidepuudest kuusega. Materjalide valik on üpriski kitsas: peamiselt on vaja riidepuid ning midagi, millega need seina külge riputada. Et kuuske oleks lihtsam kokku panna, on soovitatav kasutada metallist riidepuid, kuna nende kuju on lihtsam muuta. Jõulupuu kokkupanek ei ole muud, kui riidepuude painutamine ja moonutamine. Seejärel tuleb kuuseoksi meenutavad kujud üles riputada nii, et nad moostustaksid tervikliku kuuse. Ehtimiseks on jällegi rohkelt erinevaid juba eelnevalt välja toodud variante, mille seast saab valida endale sobivad. Suurimatele moehuvilistele pakume välja variandi valmistada puule ehted oma vanadest riietest, mis senini niisama kapis seisnud on. Nii saavad riided osaks jõulumelust, kapil on võimalus korraks kergendatult hingata ja elutoas särab üks stiilne jõulupuu.
Nurkade (puudumise) mäng
Neile, kes on geomeetrias kõva käsi ja armastavad meisterdada, kuid samas nelinurk pole nende lemmikkujund, soovitame luua kuuse poolringidest. Aga kas pindala ja ringjoone valem on ikka meeles?
Kui oled otsustanud, et vastad eelnevale kirjeldusele, siis haara üks suur papitükk ja lõika välja poolring. Poolring peab olema nii suur, nagu on kuuse alumise poolringi raadius. Siis tuleb sellest suurest poolringist välja lõigata üheksa poolringi, mis kõik on viis sentimeetrit laiad. Võib muidugi ka vähemate kihtidega teha, aga siis tuleb kuusk õhulisem või lühem ning arvatavasti ei anna nii hästi oma kuju edasi.
Kui poolringid lõigatud, peab appi võtma naaskli ning olenevalt kuuse suurusest igasse kihti sobiva arvu auke tegema. Kõige paremini sobib viieauguline konstruktsioon: kaks äärtes, üks keskel ning kaks nende vahel, kuid olenevalt kuuse disainist võib see muutuda.
Augud tehtud, tuleb võtta niit või peenem nöör. Järgmiseks peab niidid või nöörid aukudest läbi panema nii, et need algavad alt ning jooksevad üleval kokku. Niiti kasutades saab iga kihi kuuma liimiga õigele kõrgusele kleepida. Nööri kasutades võib iga augu alla teha umbsõlme.
Nüüd ongi kuusk peaaegu valmis. Tuleb vaid kuusele õige koht leida, kuhu see riputada ning siis võibki asuda kaunistama. Kaunistamiseks on alati väga efektsed jõulutuled, kuid võib kasutada ka kuuseehteid. Ära karda olla loov ja ka kastist välja mõelda, tegu on ikkagi poolringikujulise kuusega!
Kui kodukuusest jääb väheks
Juhul, kui äsja valmistatud kodukuusest jääb väheks, tutvustame teile ka mõnda linnaruumi jõulupuud. Jutud käivad, et Noblessneri kivisel platsil on tulede säras jõulupuu. Kõige populaarsem kuusk, mida arvatavasti kõik tallinlased vaatamas käivad, asub Raekoja platsil. Sel aastal toodi platsile kuusk, mis on pärit Kohila alevist, juba 13. novembril. Jõuluturg avati nädal hiljem – reedel, 21. novembril.
Niguliste kiriku jõulukuusk on valminud koostöös dekoratsioonifirma Shishiga. Esimest sellist kuuske sai imetleda 2016. aastal. Kuuse teema tehti avalikuks esimesel advendil. Sel aastal on Niguliste jõulukuusk ehitud muinasjutuliste maiustuste maailma stiilis. Varem on kuuske kaunistanud erinevad temaatikad: Eesti Vabariigi 100. sünnipäev, Bernt Notke „Surmatants“ ja veel muudki teemad.
Olgu pühad täidetud loovusega ning las jõulud olla sama originaalsed kui teie meisterdatud kuused. Soovime, et iga kuusk tooks jõuluaega soojust, inspiratsiooni ning pisut imet! Rõõmsaid ja rahulikke pühi!