Idüllilise Mulgimaa rüpes

Roosa käepael, priimus, telk, kõiksugused putukad, ebareaalne kogus seelikuid, henna, kolmkümmend tuhat sammu enne õhtu lõppu ning ainult head mälestused – jutt käib muidugi Viljandi Pärimusmuusika Festivalist, tuntud ka kui Viljandi folk.

Meie teekond algas tegelikult juba aprillikuus, kui ühel hallil nukral koolipäeval tekkis idee võtta ette ja vallutada sel aastal Viljandi folk. Nii algas tihe rapsimine, sest Viljandi oli juba varakevadel täielikult ära broneeritud. Näpud olid villis Booking.com-is ja Airbnb-s surfamisest, kuid endiselt ei olnud me leidnud öömaja neljale neiule. Protsess võttis pea kuu aega, kuid lõpuks saime läbi sugulaste ja tuttavate end peaaegu võhivõõraste juurde Viljandi kesklinna maja hoovi telkima. Nüüd oli aeg põnevusest peaaegu et lõhki minna. Iga kord kui vesteldes folk teemaks tuli, lõid näod kohe särama ning ootusärevusest võis mõnikord kuulda ka rõõmukilget. 

Aegamööda jõudiski juulikuu viimane nädalavahetus kätte – kotte ja kodinaid oli lugematu arv, telgivardad turritasid koti servadest ning seljad valutasid, kuid õhus oli vaid elevus. Vapramad ning paremad ajaplaneerijad jõudsid perroonile rongi ootama juba tund enne väljumist, kuid need mõnusad oranži-mustakirjud istekohad olid seda vägagi väärt. Kella kolmest oli telk püsti ning kell viis keetsime juba priimusel esimesi pelmeene. Õhtu veetsime peamiselt festivaliala avastades ning esimesed tantsusammud said vihutud Curly Stringsi meeleolukate hittide saatel. 

Hommik algas karastusega Viljandi järves, sest tõtt-öelda ei olnud meil veel muid pesemisvõimalusi. Sõpru leidis igast Viljandi nurgast ja tujud olid endiselt laes. Kui ülejäänud Eestis kallas nagu oavarrest, siis folgiliste vastu oli ilmataat armuline – terve nädalalõpu saime nautida (loe: kannatada) sooja Eestimaa suvepäikest. Teise päeva õhtupooliku sisustasime Mari Kalkuni, Trad Attack!-i ja VLÜ-ga (Marko Matvere musklid jäid seekord nägemata, aga midagi peab ka järgmisteks aastateks jääma)! Folgilised on muidugi kursis ka tantsuaida paladega: jalakeerutust, laulu ja naeru jagus varajaste hommikutundideni. 

Kibekiirelt oli kätte jõudnud kolmas päev: priimusel keedetud ülimaitsev puder söödud ja kõige odavam lahustuv kohv joodud, oligi aeg sammud taaskord Lossimägede poole seada. Nüüdseks olime juba õhkkonda ja rutiini sisse elanud, võitlesime ainult jätkuvalt lõõmava päikesega. Õhtu ja meie arust ka folgi tipphetk oli kindlasti Zetod. Nende esituse algul tekkis küsimus, kas oleme ikkagi folgil või sattusime Pärnusse Beach Grindile? Laval ja selle ees valitsevad emotsioonid olid kirjeldamatud. Hüppasime nagu pöörased ja andsime endast parima, et setokeelseid sõnu enam-vähem kaasa laulda. Osade jaoks oli laupäev kahjuks viimane päev ning peale paarikilomeetrist rännakut Viljandi ääres asuvasse Circle K-sse, et saada järjekorrata hamba alla üks kuum koer, oligi aeg asjad kokku pakkida ja sammud ühegi unetunnita kella kaheksase rongi poole seada. 

Meie soovitused lõbusaks ja meeldejäävaks kogemuseks:

  1. Vahva seltskond

Folgil võib ette tulla igasuguseid olukordi ja vahel ka muresid, kuid positiivse ja lahendustele orienteeritud seltskonnaga on võimalik kõigest edukalt üle saada ning siis jääbki üle vaid puhas lust ja lillepidu. Võta kaasa semud, kellega saab nii viiendat tundi järjest polkat tantsida, kuid kes on valmis ka aitama, kui päike ja kuumus liiga teevad. 

PS! Vaata, et seltskonnas oleks vähemalt üks inimene, kes oskab telki kokku panna!

  1. Priimus ja toidunõud

Säästsime kamba peale tõenäoliselt suure summa raha, sest tegime enamik eined ise valmis. Lisaks sai väga palju nalja priimuse ja plekk-kastruliga möllates. 

  1. Telgi soovitame panna võimalikult varjulisse kohta. Lisapunktid, kui tegu pole sipelgate territooriumiga, et vältida nende öist sisssetungi.

  1. Üks ülemõtlejast sõber, kellel on kõik igaks juhuks kaasas.

  1. Akupangad! Saime enam-vähem grupi peale ainult akupankade peal ilusti 3–4 päeva veedetud. Folgil niikuinii ei ole telefoni rohkem vaja, kui orienteerumiseks ja üksteisega suhtlemiseks. 

  1. Päikesekreem, päikeseprillid ja peakate + ujumisriided

Hoia ennast ja kamraade! Eesti suvi võib küll mõnikord olla naljanumber, kuid päike on ikkagi kuri. Viljandi järv on perfektne viis end korraks maha jahutada, ühtlasi saab lahti ka mittesoovitud aroomidest.

  1. Mugavad jalanõud

Tegime kõik iga päev vähemalt 30 000 sammu ning villidega ei pruugi tantsusamm kõige paremini välja tulla.

  1. Hakka varakult planeerima! 

Majutus ja bussipiletid lähevad nagu soojad saiad.

  1. Avasta uusi esinejaid

Igal kontserdil ei pea esireas sajaga panema – lihtsalt teki peal istuda ja niisama taustaks uut huvitavat muusikat kuulata on ka väga meeleolukas.

  1. Ja kõige tähtsam on ikka head tuju mitte maha unustada!

Eleen Alamäe 142.a

Paula Arula 142.a