G5 Filmifestival
Maria Mikkor 146.b
1. aprillil toimus Apollo Kino Plazas esmakordselt G5 filmifestival, mille teemaks oli „Meie aeg“. Kinoekraanil sai näha viit teost, mille autoriteks olid G5 koolide (Tallinna Reaalkool, Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna 21. Kool, Tallinna Prantsuse Lütseum, Gustav Adolfi Gümnaasium) õpilased. Filme hindas žürii, kes vastas õhtujuhtide poolt esitatud küsimustele ning aidates vaatajatel tabada iga filmi mõtet.
"Yin ja yang“
Filmi alguses anti dialoogis kahe inimese vahel emotsioone edasi luulega. Keskenduti karakterite vahelisele suhtele, kus peategelasi kujutati kui müstilisi yin’i ja yang’i. Film oli sügavamõtteline ja nõudis seedimiseks veidi aega. Kogu teose vältel kasutatud yin’i ja yang’i teema andis juurde ägeda efekti.
„Bella aeg“
Bella oli juba väikesest saati tahtnud saada balletitantsijaks. Kui tal tekkis soov minna trenni, polnud temavanustele midagi leida. Avastades endaealistele mõeldud trenni, tundub talle, et tema unistus on täitunud. Trennis käies avastab Bella oma kire, kuid trennide ohtruse tõttu jääb tal vähem aega oma lähedastele, eriti oma poiss-sõbrale. Filmi südamlikkus koos selle oskuslike kaadritega pani vaataja peategelasele kaasa elama.
„Ülka“
Armsatest ja humoorikatest tegemistest koosnev linateos algas inimeste küsitlemisega. Vastajaid oli eri vanuses, mistõttu olid vastused huvitavad ja omapärased. Järgnesid videoklipid filmitegijate askeldustest: intervjueeriti talus elavaid lehmasid, käidi rongiga Viljandis ja oldi „Rooside sõja“ telemängu publikuks. Filmi peamiseks mõtteks jäi minu jaoks see, et tuleb teha toredaid asju, mitte lihtsalt passida ekraani taga. Nendeks tegevusteks pakkusid autorid välja võõraga tänaval tantsimise, Vabaduse väljakul lumeinglite tegemise ja mõnele vanale sõbrale helistamise. Autorite toimetuste vaatamine tekitas igati sooja ja südamliku tunde.
„Edu mägi“
Linateos räägib tänapäeva ühiskonnas levinud survest noortele täiskasvanutele, pannes mõtlema valikute üle, mida elus teeme. Lapsepõlvesõpradest peategelaste Madleeni ja Hugo teekond edu mäel on küllaltki erinev. Madleen allub ühiskonna ootustele, samas kui Hugo kulgeb rahulikult ja tunneb rõõmu enda tehtud kunstiteostest. Teos oli oskuslikult filmitud, meeldiva heli ja värvidega. Filmi saab näha PÖFF’i alafestivalil Just Film, mis on suunatud noortele ja lastele.
„Võsaliis“
Film oli idee poolest sarnane saatega „Võsareporter“, kus saatejuht Peeter Võsa, tuntud ka kui Võsa-Pets, tegeles Eesti inimeste abistamisega ning juhtis tähelepanu ühiskonna valupunktidele. Filmis „Võsaliis“ oli uuritavaks probleemiks võetud Tallinna 21. Koolist kostuv lärm. Lisaks oli fookuses koolis parasjagu toimuv Itaalia nädal. Film oli väga humoorikas ning kõik näitlejad olid elanud enda rolli korralikult sisse. Kohati tundus, et tegu ongi kuulsa telesarja ühe osaga. Kunagi polnud selge, mis järgmisena juhtuma hakkab või kes satub vastama Võsaliisi põletavatele küsimustele.
Julgustan ka Reaali õpilasi järgmisel aastal filmifestivalil osalema, kuna sel aastal meie koolist linateoseid suurele ekraanile ei jõudnud. Kusjuures eduka osaluse korral on võimalus enda loomingut näidata ka suuremale publikule. Teistele soovitan kindlasti festivali vaatama tulla, kuna selle aasta filmifestival näitas, et G5 noored on filmitegemise alal andekad!