Excelis kasvavad lilled ja vibe coding

Iko Ingmar Jõks 141.a

Kellel on üle kümne euro ja soovib tunda ennast, nagu oleks ta astunud Londoni Camden Marketi kirevatele tänavatele või jalutanud läbi Times Square’i New Yorgis, siis soovitan tal külastada Rotermanni kvartali müüride vahel peituvat popkunsti nurgakest – PoCot.

Jeroen van der Mosti näitus „Exceli tööd“ on üleval PoCo pop- ja kaasaegse kunsti muuseumis. Näitus koosnebki vaid ühest samanimelisest tööst. Jeroen van der Most on hollandi kunstnik, kes töötas varem andmeanalüütikuna. Tema loomingu läbivad teemad on inimese ja masina vaheline suhe ning loodus tänapäevases modernses maailmas. Ta kasutab oma loomingus väga tihti tehisintellekti, algoritme ja digitehnoloogiat.

Näituse tegi huvitavaks asjaolu, et see oli vaid üks väike pime ruum, kust oleksin võinud kogemata mööda jalutada, kui poleks märganud ekraani poolt seinale tekitatud kuma. See justkui kutsus ennast vaatama. Nelja musta seinaga ruumis asus umbes kahe meetri kõrgune ekraan. Näituse avastasin kogemata muuseumis ringi jalutades. 

Teos, mida vaatasin, kannab nime „Exceli tööd“. See on kunstniku verivärske töö, mille esmaesitus toimus PoCos 20. oktoobril. Nagu on Mosti loomingule kohane, on töö tehnoloogiline ja kasutatud on andmeid. Minu esimene reaktsioon ruumi astudes oli äratundmisrõõm, kui nägin ühte oma lemmikfilmi „The Matrix“ ekraanil mängimas. Järgnesid stseenid kinoklassikast „Scarface“ ning põnevikke tasakaalustasid kaadrid lilledest õitsele puhkemast. Ekraanile lähemale minnes näed iga piksli sees vahelduvaid individuaalseid numbreid, mis töötavad justkui väikesed masinad, et pilt vaatajani tuua. Töö ülemises servas laiuv tööriistariba tunneb ära igaüks, kes on varasemalt pidanud Microsofti tabelarvutusprogrammis numbreid kokku lööma. Tegelikult pole see muud, kui ridade ja veergude rägastik, kus piksliteks on lahtrid, milles vahelduvad millisekundite jooksul sajad tuhanded erinevad värvikoodid. Kokku loovad värvid harmoonilise terviku. Visuaali toetab kõlaritest kostuv filmimuusika.

Tahtsin teost vaadates esimese asjana teada saada, kuidas see loodud on. Tean Instagramist varasemalt ühte kunstnikku, kes loob joonistusi, kasutades vaid matemaatilisi funktsioone nende loomiseks. Oma peas lõin paralleeli tolle joonistustega ning Excelis filmide näitamine ei tundunudki enam nii võimatu. Pakuksin, et kunstnik on Exceli kuidagi nii programmeerinud, et see teeks filmiklipi kaadriteks lahti ja võtaks igaühelt värvikoodid ning kuvaks need tabelisse. Mina interpreteerisin teost nii, et kõiges võib näha kunsti ja ilu – isegi milleski nii mehaanilises kui on Excel, mis on paljude inimeste jaoks tavapärane töövahend.

Hiljem, kui lugesin Postimehe intervjuud kunstnikuga, kus ta seletas oma teose tagamaid, sain ma teada, et ta oli töös kasutanud tehisintellekti. Intervjuus kirjutatakse isegi, et töö on AI poolt loodud. Kui algselt oli see teadmine eemaletõukav, sest isiklikult olen tehisintellekti kunstis kasutamise osas äärmiselt skeptiline, siis pärast järele mõtlemist sain aru, et sellise töö loomine oleks tehisintellekti abita olnud väga keeruline ning hakkasin teosest mõtlema kui inimese ja masina koostööst. Most lõi teose kasutades vibe coding’ut, mis on üks uuemaid tehisintellekti kasutamise meetodeid, kus kasutaja sisestab, kirjutab või ütleb tehisintellektile, mida too peaks looma, kuid rõhk pole mitte detailidel ja täpsusel, vaid kasutaja meeleolul. See tekitas minus koheselt mitmeid küsimusi: mis meeleolus kunstnik oli, kui ta teose lõi? Või lõi teose siiski tehisintellekt? Kas sellisel juhul tohib üldse kunstnik teosele oma allkirja kirjutada? Kas tehisintellekt suudab üldse kunsti luua või on see pelgalt kopeering varasemalt algoritmile ette söödetud töödest?

Mida on sellel kõigel pistmist filmidega „The Matrix“ ja „Scarface“? Intervjuus seletab Most, et filmid sümboliseerivad niinimetatud vanglaefekti, kui tehnoloogia meid ümbritsevast maailmast isoleerima hakkab ja inimestevahelist suhtlust pärsib. Teadaolevalt on eelnimetatud filmi peategelane Neo koodi loodud maailmas „vangis“. Seevastu Excelis õitsevad lilled näitavad, kuidas tehnoloogia abil on võimalik ka loodusega ühendust otsida.