Eesti uus president

Ferdinand Markus Lõokene 144.b

Kadri Ööpik 144.b

Kolmapäeval, 2. septembril valiti Eesti presidendiks õiguskantsler Ülle Madise. Madise sai salajasel hääletusel 71 häält, mis tegi temast Eesti teise naispresidendi. Hääletusest võttis osa 78 Riigikogu liiget, 7 sedelit jäid märgistamata ja kehtetuid sedeleid polnud. Ametisse astub Madise 12. oktoobril. Mida on oodata uuest õiguskantsleri taustaga presidendist?

Poliitiku ja riigikohtuniku tütar Ülle Madise õppis Tartu 15. Keskkoolis, mille ta lõpetas 1993. aastal kuldmedaliga. Seejärel õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas viis aastat ja lõpetas õigusteaduse bakalaureuseõppe cum laude. Aastatel 1998–2001 jätkas ta samas magistriõppes ja omandas magister iuris’e kraadi cumlaude.

Magistrantuuri lõpetamise järel õppis ta aastatel 2001–2006 Tartu Ülikoolis doktorantuuris.

Madise on töötanud muuhulgas Justiitsministeeriumis, Riigikogu põhiseaduskomisjonis, Riigikontrollis ja Vabariigi Presidendi Kantseleis ning olnud Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli professor. Tema tegevus- ja uurimisvaldkonnad on hõlmanud eelkõige riigiõigust, valimisi, e-demokraatiat ja avalikku haldust.

Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks 20. jaanuaril 2015. aastal Toomas Hendrik Ilvese ettepanekul. Tema poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kaks. Madise astus ametisse sama aasta 31. märtsil, mil andis Riigikogu ees ametivande. 2021. aasta novembris tegi president Alar Karis Riigikogule ettepaneku nimetada Madise õiguskantsleriks ka teiseks ametiajaks. Riigikogu toetas ettepanekut sama aasta 15. detsembril. Madise teine ametiaeg algas 4. aprillil aastal 2022. Õiguskantslerina on Madise ülesannete hulka kuulunud õigusaktide põhiseadusele ja muudele seadustele vastavuse kontroll, inimeste põhiõiguste kaitse, ametiasutuste tegevuse üle tehtav järelevalve ning lasteombudsmani ülesannete täitmine.

Eesti Rahvusringhäälingu küsimusele edasise kohta vastas Ülle Madise õiguskantslerile kohaselt, et Alar Karis on endiselt president. Õiguskantsleri ametis on ta enda sõnul alati erapooletuks jäänud ning soovib seda teha ka presidendi ametis, sest presidendi erapooletus on ju põhiseadusega ettenähtud. Seda mõistagi võimalike huvide konfliktide vältimiseks. Madise ei salli ülekohut teiste inimeste suhtes ja seda arvestades pole senised töövalikud üllatavad. „Riigiteenimise amet ei ole ainult mina-mina-mina,“ ütles Madise. Tema eesmärk on, et Eesti muutuks paremaks ka tema tegevuse tulemusel.

Senised Eesti presidendid on Ülle Madise arvates head tööd teinud. Ta kiidab Õhtulehele antud intervjuus Alar Karist raamatuaasta eestvedamise eest. Suur asi on Madise hinnangul ka see, et noortele õpetatakse tehisaru mõistlikku kasutamist. Noortele soovitab ta soojalt lugemist, mitte sellepärast, et peab, vaid seetõttu, et lugemine peaks olema lahe, nauditav ja toitma kujutlusvõimet. Lisaks sai tema enda raamatuarmastus alguse juba enne kooli. Madise loodab, et põhikoolilõpetajatel ei ole tulevikus tarvis terve suvi muretseda uue koolikoha leidmise pärast. Ta sooviks, et ka noorte arvates oleks Eesti parim paik, kus elada. Ülle Madise leiab, et oleks mõistlik kõigepealt noorte endiga arutada sellest, millised võiksid olla tuleviku visioonid, ja seejärel arutatu ellu viia. Ta õhutab ka aktiivselt valimistel osalema, sest on valimiskomisjoni töös palju näinud, et iga hääl päriselt loeb.

Niisiis soovib Ülle Madise koostöös teiste Eesti inimestega Eesti heaks palju ära teha. Ta loodab, et poliitikud hakkavad tulevikus üha enam asendama lammutamisele ja hirmutamisele üles ehitatud poliitikat tulevikule ja usaldusele üles ehitatud poliitikaga.