Aprill ehk naljakuu

Saskia Siniorg 144.c

Lovisa Aleksandra Pukk 144.c

Märkamatult on taas kätte jõudnud kevadine eksamiperiood. Et pakkuda pingelisel ajal veidi vaheldust ja positiivseid emotsioone, palusime meie õpetajatel jagada nalju ning südamlikke hetki õpilastega töötamisest.

Anu Kell: „Ma töötan eesti keele ja kirjanduse õpetajana kahes koolis: Tallinna Reaalkoolis ja Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Sel aastal juhtus nii, et kui astusin 1. aprillil GAG-is oma klassi, kus pidi algama 11. klassiga tund, siis istusid rõõmsate nägudega koolipingis hoopis Reaalkooli 11.a klassi õpilased ... Kurinahad olid söögivahetunni ajal GAG-i lidunud, et mulle aprillinalja teha. Pean tunnistama, et see oli minu arvates väga vaimukas nali ja lausa pisar tuli silma, et õpilased minu pärast nii palju vaeva olid näinud. See aprillinali jääb mulle kindlasti kauaks meelde.“

Martin Saar: „Kui ma olin just Reaalkooli tööle tulnud, oli siin üks pätude õpilastega kümnes klass. Siis ma menetlesin ja kasvatasin neid ning nende kõige suurem palve oli: „Palun ärge oma emale sellest rääkige,“ , sest nad arvasid , et tollaaegne õppealajuhataja Ene Saar oli mu ema.“

Piret Karu: „Vanas majas geograafia klassis oli ükskord õpilane tahvlipoolse kaldposti peale roninud. Tund jõudis juba alata ning mina ei märganud teda ja siis hakkas ta midagi posti peal rääkima.

Ükskord hakkasin ma õpilastele seinakaardil midagi näitama, aga üks vallatu klass oli seinakaardile umbsõlme peale teinud. Nii kurb, et nalja saab tänapäeval järjest vähem.“

Kertu Priilinn: „Kõige parem nali on selline, mille üle kõik naeravad ja samal ajal ei saa keegi haiget. Parimad naljad tekivad kuidagi ise sobivas seltskonnas, heas meeleolus ja õigel hetkel. Kõigil on naljakas, aga pärast on nalja väga raske ümber jutustada.“

Daniel Kaasik: „Minu kõige naljakam hetk õpilastega oli see, kui praeguse 6.a poisid klassis juuksurisalongi avasid.“

Erkki Otsman: „Meil oli bioloogia klassis kaks pika sabaga rotti. Me võtsime õpilastega rotte tihti elukohast välja, aga nädalavahetuseks pidime nad kinni panema. Ükskord ma unustasin vivaariumile lisatuge panemast ja rotid olid välja lipsanud. Esmaspäeva hommikul nägin, et rotte nende elukohas polnud. Rotid olid pugenud sahtlisse, kus olid õpilaste kontrolltööd ning nendest paberpesa teinud. Tööde autoreid polnud enam võimalik tuvastada ning ma pakkusin õpilastele hinnet neli või uuesti tegemist. Kõik õpilased nõustusid lahendusega ja rottide aktiivne tegevus tõstis tookord nii mõnegi õpilase keskmist hinnet.“

Helen Kaasik: „Umbes 20 aastat tagasi 1. aprillil mõtlesin välja 8. või 9. klassile olematu teoreemi ja sellele ka tõestuse, mis loomulikult midagi ei tõestanud, aga kasutasin tõeseid fakte, et asi usutavam oleks. Ütlesin tunni alguses, et hakkame tõestama rasket teoreemi ning kõik on vaja korralikult kirja panna. Tõestuseks kulus umbes 30 minutit ning kui ma lõpus ütlesin, et seda teoreemi ei olnudki vaja tõestada, kuna sellist teoreemi ei ole olemas, siis peaaegu keegi mind ei uskunud! Nähtavasti suutsin nii usutavalt rääkida!“

Helli Juurma: „Matemaatikud lähevad lahku ja üks ütleb teisele: "Asi ei ole siinus, asi on miinus." Ise ka ei uskunud, et ma selle peale nii kaua südamest naersin.“