2 + 2 = 5

Maailmas, kus lapsi kaitstakse igasuguse stressi eest, istub 23-aastane Henry oma vanemate raha eest ostetud pisikeses Mustamäe korteris ja mõtleb elu üle. Bakalaureusekraad käes ning esimene töökoht sai peale mõnekuist praktikat paberile vormistatud. Tööl oli täna esimene halb päev. Pidi kauemaks jääma, lisatunnid pole lepingukohaselt tasustatud. Tööstress on koormav. Inimeseõpetuse tundidest on jäänud meelde vaid ärevuse deemonlik iseloom. Tsiteerides oma matemaatikaõpetajat, kes eesrindlikult uuemeelset õpetamisfilosoofiat omaks võttis: ,,Kui tervet tehet teha ei jõua, ära tee üldse!“. Henry kaotab täielikult kontrolli. Iga järgneva paanilise hetkega tundub üha enam, et lahendust ei ole. 

Ühel tavalisel koolipäeval koridoris jalutades avastasin, et mu isa on saatnud mulle artikli  ,,Matemaatikaärevus halvendab laste õpitulemusi ja ahendab tulevikuvalikuid“ sinna juurde lisatud omapoolse pettunud kommentaariga. Suurest uudishimust varastasin järgmise tunni algusest hetke, et intrigeeriv uudislõik läbi töötada. 

Ränga töö ja analüüsi tulemus on järgmine: 28. novembril avaldati Springeris Tallinna Ülikoolis tehtud uuringu põhjal teadusartikkel ,,Expectancies, values, and task persistence can alleviate the negative effects of math anxiety on math performance.“ Soovisin artiklit veidi enam uurida, kuid tuli välja, et tasuta seda kuskilt kahjuks ei leia. Siit aga hea nipp: 40 dollarit tekstifaili eest tundus ränk, aga artikleid saab autoritelt ka otse küsida, nii et kaks tundi hiljem oli artikkel olemas. Tasuta ja täismahus.

Mõni kuu hiljem oli ERR Novaator avaldanud tööst artikli autori kommentaaridega. Mis oli siis selles nii pilkupüüdvat, et mu isa keset päeva pidas vajalikuks mulle see edastada? Esimene silmajääv asjaolu oli, et nii autori kommentaarid, kui ka Novaator paisutavad asja üle. Uuring keskendus peamiselt seostele matemaatikaärevuse ning õppimisvõime vahel. Eesmärk oli leida ärevuse negatiivseid mõjusid. Hüpotees seosest õppimisvõime halvenemise ja ärevuse vahel kaheksandas klassis ei pidanud aga paika. Teises grupis ehk viienda klassi õpilaste hulgas leiti nõrk seos. Sealjuures toodi teadusartiklis välja, et pole tõestatud, kas matemaatikaärevus on tulenenud halvast õppimisvõimest või vastupidi. 

Veidi veel head lugemist. Autor kommenteeris Novaatoris: ,,Võib ka olla, et inimene väldib sularahas maksmist ning tasub selle asemel kaardiga, et ei peaks arvudega näost näkku tegelema.“ Artikli järel on sellistele juhtumitele toodud abistav käitumisõpetus. Kasutada vastavalt vajadusele.

Sõnaveebi kohaselt on pingutus jõu kokkuvõtmine, vaevanägemine millegi tegemiseks või saavutamiseks. Noortel on vaja õppida pingutama. Ja ongi raske. Ja see peaks olema täiesti okei. Kui keegi kirjutab artikli narratiiviga, et matemaatika õppimine on kahjulik ja tekitab raskusi töö saamisega või haridustee jätkamisega, tekib küsimus, kas Henry on nende kasvatustöö ideaal.

Seesugused artiklid on tihtipeale tänapäeva ühiskonna valukohad. Üritatakse kaitsta inimesi haiget saamise eest, kuid siis sildistatakse ka pingutusele omane vaev vastumeelseks. Vanemaealiste inimestega rääkides olen tihti kuulnud, kuidas nõukaajal olid ikka head õpetajad. Karmid, aga head. Vene karmi mentaliteediga sportlased olid maailma tipus. Vahel oli pea iga kuu lugu sellest, kuidas treener on tippspordiga tegeleva lapse nutma ajanud ning kaalutakse vallandamist. Teisalt, tippsportlaste intervjuusid kuulates jääb kõlama toon, et treener nõudis palju ja kogu aeg oli raske, aga võimas tulemus on käes. Igapäevaelu ei peaks kindlasti nii ekstreemne olema, aga tulemuste nimel peab igaüks olema nõus pingutama. Ühiskonnana ei tohi me pingutamisele halba maiku anda ning lapsi tuleb õpetada mõõdukat stressi taluma.

Kiire juhis, kui kas sinul endal või siis sõbral, pereliikmel või vanaema koeral on matemaatikaärevus. 

1. Vahetada telefonis parool mustrikombinatsiooniks. 
2. Trammi nr. 3 asemel öelda tramm nimega K. Päts, Curly Strings jne.
3. Raamatutel lõigata/rebida/hammustada ära kõik leheküljenumbritega nurgad.
4. Hetkel pole saanud kinnitust Rooma numbrite mõju ärevusele, aga vältida tähtede I, V, D, C jne kasutamist.
5. Mõõda ukse kõrgust küünraga.  

Koos suudame matemaatikaärevust võita! 

Ralf Maapalu 142.c