141. lennu gümnaasiumiaja seigad

141. lennul on aeg lendu tõusta. Möödunud on kolm töökat õppeaastat, mis oma värvikirevusega jäävad abiturientidele meelde igavesti. Heitke pilk peale mõnele menukamale hetkele :)!

141. A

Mäeküla piimamehe tragöödia Mirja Bluumi tunnis, mis leidis kajastust ka 141.a klassi aastaraamatu portreepiltide pildistamisel.

Progetundide vahel tõmbas õpetaja Kippar lõõtspillid välja ja kõik soovijad said proovida viisipalakesi mängida. Eriliselt hiilgas Sass. Samuti üllatas Kippar positiivselt kõiki programmeerijaid ja muid sõpru, kutsudes tervet 141. lendu enda sünnipäevale rahvatantsuõhtule Hopneri majas. Respekt!

Kaspar üritas füüsikatunnis peita suurimat Red Bulli purki pinali taha ja seda niiviisi esipingis juua. Reivo vastas selle peale, et see oleks vähem piinlik, kui ta seda pinaliga ei peidaks.

Olime semudega suvisel Viljandi folgil. Õhtuks valmis, soovisime, et keegi meie grupist pilti teeks. Palusime naabrit, kes parasjagu maja ette oli tulnud. Minuti pärast tuli õue ka naabri abikaasa – Maarja Kell. Naerda sai siis kõvasti.

Viljandi Folk oma imeliste klassikaaslastega. Elu parim suvi.

Läbi kolme aasta oleme klassiga stabiilselt nii jõulupeo kui liikumiskava poodiumil püsinud. Ilus on olnud näha, kuidas üheskoos pingutame ja meie kui tantsuklassi soorituste üle gümnaasiumis võib tõelist uhkust tunda.

Käisime kümnendas klassiga Vene Teatris, aga eestikeelse tõlkega kõrvaklapid ei töötanud, mistõttu pidime kogu etenduse vene keeles läbi vaatama ja ei saanud mitte midagi aru.

Möödunud aastal gümnaasiumiga Tartus nähtud teatrietendus ei olnud kahjuks kõigile meeltmööda. Otsustasime teistele märkamatult semudega esimesel vaheajal teatrist lahkuda. Vanemuise uksest väljudes oli aga üllatus suur kui vastu jalutasid klassijuhataja Tatjana ja Natalja Siniorg.

Kuidas Margus Kukk istus Särghaual tooli puruks.

Väga meeldejääv kogemus oli, kui naasime 11. klassi klassireisilt Leedust. Rahuliku bussisõidu ajal käis järsku pauk, mis äratas kõik tukkujad. Nimelt oli bussil kumm lõhkenud ja me jäime kogu klassiga keset Lätit pidama. Juhuse tahtel läbisimejust parajasti ilusat Liepaja linna, nii et saime ühe lisanduva sihtkoha oma reisi lõpetuseks, mistõttu ei lasknud keegi oma meeleolul langeda. kas notiek tas notiek. bralis viss ir kartiba. Paar tundi hiljem oli buss korras ja edasi sujus reis vahejuhtumiteta.

141.B

Suur osa 141. lennust käis 139. lendu nende lõpupeol üllatamas. Suur sats kõige värvilisemates riietes 141. lennu õpilasi kogunes Solarise toidupoe kõrval ja me pidime ennast oma huntide eest varjama, kes olid veel enne kella 22 poodi tulnud.

Proov sai tehtud Eesti Panga taga ning peale seda algas salamissioon, et kõik need inimesed kooli sisse saada ilma, et abituurium meid näeks. Hea näide meie lennu ühtsusest ja tahtest asju suurelt ja rahvale teha.

Higi, veri ja pisarad, et klassiga parim liikumis- ja jõulupeo kava teha. Pingutus ühise eesmärgi nimel ja klassi valmidus tegema proove igal võimalikul momendil. 141.b-le omaselt olid kõik kavad natuke nilbed.

Lady Gaga jõulupeo kava, kus kõigil olid päikeseprillid peas ja keegi ei näinud laval midagi, aga vaatamata sellele oli kava megaäge.

Meditsiinisuuna tõttu kogesime 11. klassis palju värvikaid hetki. Kuid elu lõpuni jäävad meelde teisipäeva varajased hommikud, kus nägime ITK-s operatsioone ning peale seda läksime otse Piret Karu geograafiatundi, nagu poleks midagi elumuutvat juhtunud. Ühel teisipäeval vaatasime emaka eemaldamise operatsiooni ja saime seda ka katsuda peale selle eemaldamist, ning siis oligi aeg hüpata otse maateadusesse.

Riigikaitselaager. Telefonides ei saanud olla, seega kõik leidsid tegevust. Olime nagu väikesed lapsed, kes nautisid õues olemist. Ilm oli ka väga hea, mis tegi laagri veel paremaks.

Maarja Kell näitas meile Abramovici ja Ulay performance’it „Rest energy“ ning ütles vibu asemel nibu. Ülejäänud tunni jooksul ei õpitud vist mitte midagi, sest paari minuti tagant tuli meelde, mis juhtus, ning ei suudetud naermist lõpetada.

141.C

Väike apsakas: tegemist oli 140. lennu märgipeoga ja ühtlasi eelviimase reedega enne vana maja sulgemist. Pidu oli raju ja meeleolu laes. Samuti oli uhkelt esindatud 141. lend kuna hoolitsesime abiturientide ägeda peo eest. Kuid asjaolud muutusid intrigeerivaks kui hakkas levima kõmin katusest. Nimelt õhtu jooksul otsustas pool lennust massiga kaasa minna (katusele) ja vana majaga pauguga hüvasti jätta. Muidugi ei jäänud juhtum tagajärgedeta (käskkirjad on paljudel näpus...), kuid kõne- ja huumoriainet jätkus ka meie lennu sõrmuste peoks, kus esitati nii mõnigi Kolmnurkse Frontooni repertuaaris olev lugu (koos koreograafiaga). Õpetlik seik, mis inimeste suudes ja südametes elab veel siiamaani edasi.

10. klassi Riia reisil otsustasime sõpradega poest endale osta pomelo ja veriapelsini ning nende tarbeks ka suure kööginoa osta. Õhtuste sagimiste käigus paigutati see vaateväljast veidi kõrvale ja hommikul enam kaasa võtta ei olnud meeleski, hotell pole siiani punasest veriapelsini mahlaga kaetud noast teada andnud.

On 2. märtsi öö, oleme b-klassiga koos Roomas viimaseid hetki veetmas. Hommikul läheb lend kodumaale. Paljud otsustasid minna välja, et leida kõige magusam vili, kuid oli ka neid, kes jäid oma hotellitubadesse. Magusamat vilja pidi otsima Trevi purskkaevu, Panteoni ja termide vahelt: reisi alguses tundus selle leidmine võimatuna, sest turismihooaeg polnud veel täies hoos ning linn oli öösiti justkui tühi. Avastus! Juhtusime poole lennuga kogemata Sharivari ukse taga kokku ning mis sealt edasi sai, on ajalugu. Korteritesse jäänuid ootas aga midagi palju õudsamat: ebameeldiv vahejuhtum toas nr 21. Villu Raja käis kõigi uste taga ning mõnel pool tervitati teda… soojemalt kui muidu. Kell 10 olime in corpore lennujaamas.